Mis on peptiid?

Peptiid viitab teatud tüüpi ühendile, mille molekulaarne struktuur aminohappe ja valgu vahel. See koosneb 20 erineva koostise ja paigutusega looduslikest aminohapetest, alates dipeptiididest kuni keeruliste lineaarse või ringikujulise struktuuriga polüpeptiidideni.Igal peptiidil on oma ainulaadne struktuur ja erinevate peptiidide struktuur sõltub nende enda funktsioonist.Peptiidil on bioloogilises kehas jälgi, kuid sellel on ainulaadne füsioloogiline aktiivsus.Nende hulgas on peptiidid, mis suudavad reguleerida organismi füsioloogilist funktsiooni, mida nimetatakse funktsionaalseks peptiidiks või bioloogiliselt aktiivseks peptiidiks.Alguses 20^thsajandil tähistab dipeptiidi keemilise sünteesimise edu peptiiditeaduse ilmumist.

Paljud faktid tõestavad, et valk ei suuda imenduda mitte ainult aminohapete kujul, vaid ka paljudes peptiidides.Üldiselt arvatakse, et dipeptiidid ja tripeptiidid imenduvad soolerakkudesse ja seejärel hüdrolüüsitakse peptidaasi toimel, et siseneda vereringesse vabade aminohapete kujul.Peptiidi kandja siseneb vereringesse.

Lisaks selgus uurimistööst, et inimkehasse sissevõetud valk seeditakse ja imendub oligopeptiidide kujul pärast ensüümide toimet seedetraktis ning vabade aminohapete kujul imendumise osakaal on väga väike.

Valk imendub peptiidi kujul, mis mitte ainult ei väldi aminohapete vahelist konkurentsi, vaid vähendab ka kõrge osmootse rõhu vastupidist mõju inimkehale.Seetõttu on peptiidide funktsionaalse toime kiireks rakendamiseks hea anda inimkehale toiteainet peptiidi kujul.Veelgi enam, peptiidi bioloogiline valents ja toiteväärtus on kõrgemad kui vabadel aminohapetel.Seetõttu on kollageenpeptiidist saanud uus kuum koht valgu toitumisalaste uuringute valdkonnas ning väikemolekulaarne peptiid või oligopeptiid muudavad suuõõne tervislikuks toiduks teadusliku aluse.